CNG
Surumaagaas
Surumaagaas
Nautige puhtamat ja keskkonnasõbralikumat sõitu surumaagaasi (CNG) abil.
Maagaasil põhinevad kütused, näiteks surumaagaas , muutuvad tänu nende keskkonnasõbralikkusele üha populaarsemaks. Maagaasi tanklate hinnad on oluliselt madalamad kui bensiinijaamades. Lisaks premeerib riik maagaasisõidukite kasutamist madalamate maksude ja toetustega. Ja mitte ainult Saksamaal: Euroopa riikides, näiteks Prantsusmaal, Itaalias, Suurbritannias ja Madalmaades, saab CNG-tanklates samuti raha säästa. Paljud inimesed peavad surumaagaasil põhinevat transporti sillaks elektriautode massilise kasutuselevõtu suunas.
Tanklate võrgustik
Kliimasõbralik alternatiiv diislikütusele ja bensiinile on kogu Euroopas tõusuteel. Saksamaal saavad kliendid tankida umbes 900 maagaasitanklas. Kogu Euroopas on umbes 2,600 maagaasitanklat. CNG-tanklate esirinnas on Põhja-Itaalia. Lisaks sellele investeerivad maagaasil põhinevasse transporti Austria, Rootsi, Belgia, Madalmaad ja Tšehhi Vabariik. Euroopa CNG-kütusevõrk on kavandatud ELi soovituse alusel, mille kohaselt on maksimaalne vahemaa tanklate vahel 150 kilomeetrit.
Maagaas ei ole veeldatud naftagaas (LPG)
Maagaas-kütust kombineeritakse sageli veeldatud naftagaasiga (LPG). Milline on nende kütuste erinevus? Kui surumaagaas (CNG) koosneb metaanist, siis veeldatud naftagaasi (LPG) komponendid on propaan ja butaan. Lisaks sellele on veeldatud naftagaas (LPG) vedel gaas, samas kui surumaagaasi (CNG) hoitakse gaasilisel kujul paagis. Mõlemad gaasid on mõeldud bivalentseks tööks, st nad toetavad naftapõhiseid kütuseid. Üksnes gaasiga töötavad monovalentsed sõidukid on haruldased.
Teine erinevus maagaasi ja veeldatud naftagaasi vahel on see, et veeldatud naftagaas on õhust raskem ja koguneb väljudes maapinnale. Seetõttu ei lubata sageli veeldatud naftagaasil töötavaid sõidukeid avalikesse maa-alustesse veoautoparklatesse. Seevastu CNG-sõidukeid koheldakse nagu bensiinimootoriga sõidukeid ja nad võivad kasutada veoautoparklaid piiranguteta. Lõpetuseks: surumaagaasi kütteväärtus on peaaegu kaks korda suurem kui veeldatud naftagaasi kütteväärtus.
Ökoloogiliselt soovitatav
Maagaas on looduslik tooraine, mida kaevandatakse, samas kui propaani ja butaani segu on naftatootmise kõrvalsaadus. Taastuvat veeldatud naftagaasi ei ole seega kaubanduslikus mastaabis olemas, samas kui maagaasi tõstab biometaani lisamine ökoloogilist lisandväärtust. Kui maagaasile on lisatud 20% biogaasi, paiskab maagaasisõiduk õhku kuni 35% vähem CO2 kui bensiinimootor. Selleks vajalikku metaani toodetakse gaasitootmisjaamades.
Maagaasil põhinev transport: faktid
Maagaasi võib pidada keskkonnasõbralikuks alternatiiviks bensiinile ja diislikütusele. Sõiduki mudelite valik on siiski piiratud, seda nii sõiduautode kui ka raskeveokite puhul. Tanklavõrk on laiendamisel.
Maagaasisõiduki tankimine on ohutu ja kiire. Kütus voolab paaki ainult siis, kui pihusti on õigesti ühendatud ja lukustatud. Tankimine võtab siiski veidi kauem aega kui tavalises bensiinitanklas. Surumaagaasi hind märgitakse tanklas kilogrammides - ümberarvestatuna diislikütuse liitriks maksab surumaagaas siis umbes 84 senti.
Ümberehitus või uue ostmine?
Sõiduki ümberehitamine maagaasiga sõitmiseks on tavaliselt kallis ja ebaökonoomne. Seetõttu pakutakse CNG-autosid tavaliselt uute autodena. Maagaasil töötavate sõiduautode hulka kuuluvad näiteks VW Caddy ja Seat Leon, kaubandussektoris pakuvad CNG-süsteemi VW, Fiat/Iveco, Volvo ja Scania. Maagaasimootoriga varustatud sõiduki ülevaatus ei ole palju kallim kui bensiinimootoriga sõidukil. Üheks kuluelemendiks on siiski korrapärased gaasisüsteemi ülevaatused.
H-gaas või L-gaas?
Surumaagaasi pakutakse Saksamaal H-gaasi ja L-gaasina, kusjuures L-gaas on laialdasemalt kättesaadav Põhja- ja Ida-Saksamaal. H-gaasil on tõhusam kütusevariant, kuna sellel on suurem metaanisisaldus. Seepärast tarbivad ka H-gaasiga sõidukid vähem ja nende läbisõit tankimise kohta on suurem. H-gaasi hind on seetõttu ka kilohinna poolest kõrgem.